Ambergi lahing
| Ambergi lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Esimese koalitsiooni sõjast | |||
| Toimumisaeg | 24. august 1796 | ||
| Toimumiskoht | Amberg, Baierimaa | ||
| Tulemus | Saksa-Rooma vägede võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Ambergi lahing (24. august 1796) oli sõjaline kokkupõrge 1796. aasta Reini sõjakäigu ajal Tescheni hertsog Karli Saksa-Rooma ning Jean-Babtiste Jourdani Prantsuse armee vahel. Lahing lõppes austerlaste võiduga prantslaste üle. Kokkupõrge toimus Baierimaal Ambergi linnas.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis 1796. aasta Reini sõjakäik
1796. aastal algas kahe Prantsuse armee (Jourdani ja Moreau armeed) sissetung Saksamaale. Nende vastas oli Austria vägesid juhtiv Tescheni hertsog Karl. [1]
Karl otsustas oma väiksema armee pooleks teha ning siis vastaste väed ükshaaval hävitada. Karl asus oma peaarmeega algul Jourdani vastu, kuid kuuldes peatselt situatsiooni halvenemisest lõunapool, liikus ta sinna. Seal asus ta Moreauga paar korda lahingusse, kus ka kaotajaks tuli. [1]
Augustiks otsustas Karl siiski liituda Wilhelm von Wartenslebeni vägedega, kes oli vahepeal põhjas Jourdani tagasi hoidnud. Karl astus ka Jourdaniga lahingusse, kuid tuli ka seal kaotajaks. [1]
Augusti algul avanes Karlil siiski võimalus Jourdani armee hävitada. Austria vägedele luuret tegev kindral Nauendorf märkas võimalust Prantsuse armee ümber piirata. Ta teavitas sellest Karlile ning viimane asuski liikuma. Wartensleben jätkas Jourdani vastu pressimist. [1]
Lahingu kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
23. mai hilisõhtul alustas Jourdan oma armeega taganemist oma laagrist Naabis. Väejuhi plaaniks oli jõuda Nürnbergi, nii et 24. augusti varahommikul saatis ta kindral Bonnaudi koos ratsaväega Kastli poole. Bonnaudile sattusid kiirest vastu Austria eelsalgad. Osad neist sõduritest olid ka Karli peavägedest. Samal ajal olid Prantsuse üksused selles piirkonnas laiali jaotatud, kuid peaarmee asus siiski Ambergis. [2]
Samal ajal järgnesid Prantsuse üksustele Wilhelm von Wartenslebeni kolm kolonni. Paremat kolonni, mis liikus Aschachi poole, juhatas Paul Kray von Krajowa. Tsentrikolonni juhatas Wartensleben ise, kolonn liikus otse Ambergi poole, kohtudes teepeal kindral Championnet eelsakadega. Vasakpoolset kolonni juhatas kindral Staader, see liikus Lengenfeldi poole. [2]
Austria kolonnid alustasid rünnakut ning suutsid prantslased oma positsioonidelt taganema sundida. Taganevad Prantsuse üksused ühinesid Jourdani peaarmeega Ambergi juures. Seal tuginesid nad oma kaitses sealsetele küngastele. Austerlased said toetust kindralite Wernecki ja Nauendorfi väesalkade näol, kuid isegi täiendustega ei suudetud prantslasi linnast lahkuma sundida. [2]
Oma edust hoolimata teadis Jourdan, et Ambergi pole mõttekas kauemaks jääda, seepärast käskis ta armeel 24. augusti õhtul Sulzbachi taganema asuda. Prantsuse vägede taganemist kattis tulevane marssal Ney. Arjegardi jalavägi piirati austerlaste poolt ümber. Kuigi jalavägi moodustas karree ning lõi tagasi mitu ratsarünnakut, murdus nende formatsioon peagi kahuritule all. [2]
Järgmise kahe päevaga taganesid Prantsuse üksused veel edasi, kuid austerlased neile erilist vastupanu ei osutanud. Ainult mõned vähesed üksused oli selleks õiges positsioonis. Lõpuks jõudis Karl oma armeega prantslastele järele ning võitis neid Würzburgi all. [2]